Eesti ettevõte Massi Miliano tahab oma robotiga teha rõivakaubanduses revolutsiooni. HEI annab aimu, kuidas täpselt.

Arvutiga juhitav robotmannekeen lubab esimese hooga täiustada rõivatööstuse ja tarbijate vahelist suhtlust, pikemas perspektiivis sihivad Eesti teadlased oma roboti ning inimeste kehakuju modelleerivate algoritmidega sõja- ja kosmosetööstust.
Kui üldjoontes paisub internetikaubandus mühinal – näidates parematel aastatel üle kolmekümne protsendi ulatuvaid kasvunumbreid – siis veebirõivakaubandus on siiani suurenenud vaid mõne üksiku protsendi aastas. Näiteks moodustab USA online-keskkondades müüdud arvutite hulk sealsest arvutiturust ümmarguselt poole, samal ajal kui internetis müüdud riiete osakaal kogu rõivakäibest jääb seitsme protsendi ringi.
Internetirõivamüüjate suuremateks probleemideks võib nimetada, et inimesed ei saa riideid selga proovida ega käega katsuda. Esimese mure on sihikule võtnud Massi Miliano virtuaalse proovikabiiniga Fits.me, teine puudujääk peab aga ootama arenguhüpet haptiliste tajuvahendustehnoloogiate vallas (mis näiteks praegu tekitavad mõnd puuteekraani toksides tunde, nagu oleks vajutatud nuppu). Kui praegu saab online-rõivapoe piltide pealt vaadata, kuidas üks või teine rõivaese paitab ideaalmõõdus modelli figuuri, siis robootikateadlase Maarja Kruusmaa ja materjaliteadlase Alvo Aabloo juhtimisel arendatav Fits.me näitab, kuidas huvi pakkuv riideese istub konkreetse kliendi seljas.
Robotmannekeeni talitluspõhimõtted
Maailma rõivakaubanduses valitseb eri suuruste tähistamise süsteemide virvarr. Ühes otsas asub rahvusvaheline standard ISO 3635, kuskil vahepeal Euroopa Liidu suhteliselt uus EN 13402 ja teises äärmuses eri riikide mitmesugused rõivaste suuruste süsteemid. Inimeste ostusoovi ei erguta seegi, et ühed ja samad numbrid ei tähenda erinevate rõivatootjate juures ebameeldiva reeglina kunagi ühte ja sedasama suurust. Nii juhtub, et inimesed eelistavad rõivaid osta siiani päris poest ja need julged, kes söandavad internetist rõivaid osta, saadavad paraku (USA turu näitel) umbes 40% neist sobimatuse tõttu poodi tagasi. Tagastuste osakaal moodustab ümmarguselt kümnendiku käibest, rääkimata kaudsematest tootmise ja transpordiga seotud keskkonna- ning rõivaste hooajalisusega seotud mõjudest. 
Kui praegu on robotmannekeen kogunud vähemalt Eesti piires märkimisväärset kuulsust, siis selleni jõuti sisuliselt katse ja eksituse meetodil. Iga üksiku inimese kehakuju jäljendada lubava mannekeeni tarbeks kaaluti enne tosinkonda lahendust, sealhulgas laseritega inimkehakujude vahtplastist väljalõikamist, pneumaatilisi mudeleid ja kunstlihaseid. Kõik osutusid ühel või teisel põhjusel kas tehniliselt (täna veel) võimatuks või liiga kulukaks ja nii jõuti järk-järgult mõtteni, et vajatakse kuju muutvat robotit.
Roboti arendustegevuses oli esimeseks suureks saavutuseks õlavöö disaini väljamõtlemine, mida võib määratleda ühe tähtsama saavutusena kogu Fits.me teenuse arenguprotsessis.
Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika keskuse juhataja Maarja Kruusma kirjelduse järgi koosneb robotmannekeen kesksest „selgroost”, mille küljes on edasi-tagasi liikuvad lineaarmootoritega juhitavad vardad. Need kinnituvad inimnahaga omadustelt sarnaste katteelementide külge, mis asuvad üksteise suhtes inimese füüsilisi vorme jäljendaval moel. Katet seestpoolt surudes või tõmmates võtab mannekeen vajaliku kehakuju. 
Kokku liigutab mannekeeni 60 mootorit, mille paigutus võimaldab jäljendada enamiku inimeste – arvutuste järgi 93% – kehakuju. Roboti loomisel on tähelepanu pööratud just neile kehapiirkondadele, mis on rõiva sobivuse seisukohast olulisemad. 
Mootoreid juhitakse arvutiga, mis leiab riistvaralahenduse abil saavutatava konkreetsele inimesele kõige sarnasema kehakuju. Selleks paikneb arvutis mannekeeni tarkvaramudel. Tarkvaralises mudelis kujutatakse mannekeeni väikeste polügoonidena, mida ühes mudelis on üle 600. Need polügoonid on virtuaalses  mudelis ühendatud mõtteliste vedrudega, mis venivad ja tõmbuvad kokku vastavalt sellele, kuidas mannekeeni kuju muutub. Sellist mudelit nimetatakse teaduslikus keeles massi-vedru mudeliks, mida kasutatakse ohtralt näiteks meditsiinirakendustes kudede modelleerimiseks. 
Tartu Ülikooli doktorandi Artur Abelise loodud tarkvara ülesanne on leida säärane masside ja vedrude asend, mis viiks mannekeeni soovitud kehakujuga võimalikult sarnasesse konfiguratsiooni ning seejärel anda mootoritele vastavad juhtimissignaalid. Kuna mudel koosneb väga paljudest osadest ning algoritmid soovitava kehakuju arvutamiseks on suhteliselt keerulised, kasutatakse mannekeeni juhtimiseks ja arvutuste teostamiseks Nvidia graafikakiirendite Cuda nimelist paralleelarvutuste platvormi.
Esimeses arendusjärgus on loodud kolm – väike, keskmine ja suur – meesmannekeeni. Roboti arendajad peavad siiani üheks olulisemaks saavutuseks roboti õlavööd. Inimese õlad on jäljendamise mõttes keha ühed keerukamad osad, mis võivad olla kas längus, ettepoole või tahapoole kaldu, enamikul inimestel on parem õlg vasakust madalam ja sellist loetelu võib veel pikalt jätkata.
Roboti „ulatusest” välja jäävate seitsme protsendi kehakujude puhul on tegemist niivõrd eripäraste kehavormidega, et need nõuavad mitut eraldi robotit ja toote arendamise esimestes faasides on need kõrvale jäetud. Näiteks võib tuua läänemaailmas vohava kohati ekstreemsuseni küündiva rasvumise.
Robotist sirgub naine
Tänase päeva seisuga tegelevad teadlased, keda on Massi Miliano palgal kokku kaksteist, meesrobotist keerukama naismannekeeni lahenduse loomisega ehk pisut humoorikamalt sõnastades, kasvatavad robotile ette rindu. Ehk tegelevad naiste rindade matemaatilise modelleerimisega. Teadlaste tööd lihtsustab teatud määral arvestamine rinnahoidjate kujundusega.
Naise keha on mehe omast niivõrd erinev, et see nõuab eraldi robotilahenduse väljatöötamist ja erinev on ka naiste rõivaste kandmise viis. Nimelt armastavad paljud naised kanda tihti rindade vorme esiletõstvaid liibuvaid riideid ning rõhutada puusa- ja vööümbermõõdu suhet. Kuigi põhimõtteliselt ei ole rindade, talje ja puusade modelleerimine küll erinev meesmannekeenist, nõuab see tarkvaralahenduselt suuremat keerukust ning ka keerukamat mannekeeni.
Kuidas toimib virtuaalne proovikabiin
Koos naismannekeeni riistvara arendamisega käib jooksvalt töö Fits.me teenuse erinevate kehakujude andmebaasiga, mille abil saab inimese internetti laetud pildi alusel küllalt suure täpsusega esitada inimese kehakuju. Proovikabiinis küsitakse inimese käest veel viite erinevat mõõtu, mille alusel koos andmebaasi tarkusega raalitakse välja proovikabiini tarbeks konkreetse inimese täpne kehakuju. Ühe konkreetse kaupmehe juures on oma mõõdud vaja sisestada vaid korra ja need seotakse edaspidiseks kasutajaprofiiliga.
Fits.me andmebaasi ühes osas on talletatud roboti erinevad võimalikud kujud, neile lisandub inimeste kehakujude-suuruste andmestik ja kogutud andmestikule paneb punkti inimeste endi sisestatud (näiteks mobiili- või veebikaameraga võetud) foto.
Inimese erinevaid kehakujusid arvutatakse andmebaasi tarbeks eelpoolnimetatud massi-vedru mudeli algoritmi abil ja igaüks võib ise ette kujutada, milliste arvutuslike suurustega on tegu üksteise suhtes üsna sõltumatult asukohta muutva 600 polügooni puhul. Mida rohkem inimesi teenust kasutab, seda paremaks muutub andmebaas ja koos kasutajate arvu suurenemisega paraneb ka teenus. 
Roboti tarkvara koosneb kolmest erinevast suuremast programmist:
* Robotite elektroonikat juhtiv tarkvara on loodud roboti arendusmeeskonna poolt Java programmeerimiskeeles. Samuti on robootikateadlaste poolt loodud ja Javas kirjutatud tarkvaraliides, mis tagab lahenduse koostalitlusvõime erinevate ärisüsteemidega.
* Massi Miliano tarkvaraarendusmeeskond on loonud stuudiotarkvara, mille abil koostatakse virtuaalse proovikabiini pildipanka ja see on loodud Microsofti.Net arendusplatvormi abil.
* WebMedia, SpringDesigni ja Massi Miliano arendajate koostöö tulemusena on sündinud virtuaalse proovikabiini lahendus.
Praeguse seisuga on virtuaalse proovikabiini tarkvara arendamisega tegeletud laias laastus aasta, selle üksikud osad on aga pikema ajalise arendustöö tulemus. Kui võtta arvesse ka partnerite (aktsiaseltsi WebMedia ja osaühingu SpringDesign) spetsialiste, siis on roboti ja veebitarkvara arendamisele käed külge pannud kümmekond inimest.
Fits.me teenuse turupositsioon
Virtuaalse proovikabiini esialgset lahendust sai vahepeal näha kataloogikaubamaja Quelle online-versioonis, kuid tolle ettevõtte majandusraskustest tingitud ümberstruktureerimise tõttu koostöö lõppes.
Nagu iga uue asjaga, on Fits.me teel suurimaks takistuseks inimeste harjumused. Selge on see, et suur hulk inimesi jääb alatiseks „päris” kauplustes käima. Kuna aga riiete näol on tegemist inimese ühe baasvajadusega (loe: väga suure turuga), siis kujutab juba mõne üksiku protsendi hõlvamine endast tohutut ärilist potentsiaali. 
Euromonitori 2008. aasta rõivaturu uuring väidab, et maailma rõivatööstuse maht küündib 320 miljardi euroni, millest internetis ostetakse alla kümnendiku. 
Taas Ameerika Ühendriike näiteks tuues müüakse sealsel turul tänavu riideid ümmarguselt kahesaja kuuekümne miljardi dollari eest. Interneti rõivakaubandus moodustab sellest ligikaudu 7–8% ehk umbes kakskümmend miljardit dollarit. 
Fits.me teenuse turupositsiooni hinnates leiab Massi Miliano tegevjuht Heikki Haldre, et nende suurimaks konkurendiks on postisüsteem. Praeguse päeva seisuga seesuguse funktsionaalsusega virtuaalse proovikabiini teenuseid turul ei ole ja seega on Massi Miliano ülesandeks veenda rõivakaupmehi, et nende teenus vähendab tagastusi ja kasvatab sellega nende tulusid isegi juhul, kui müük ei suurene. Ettevõtte arvutused näitavad, et kui neil õnnestub ühe interneti rõivakaupmehe tagastusi vähendada näiteks kolmkümmend protsenti, suureneb ligikaudu samas mahus ka kaupmehe kasum.
Tegijad ise usuvad, et nad suudavad seda pakkuda, ja suure tõenäosusega pääseb asi paisu tagant välja siis, kui Fits.me teenuse võtab kasutusele mõni globaalselt üldtuntud kaubamärk. Äriplaanides nähakse ette, et eeloleva kahe aastaga suudetakse Fits.me teenus maha müüa ligi viieteistkümnele globaalselt suurimate hulka kuuluvale rõivamüügikanalile.
___________________
Killud
*Robotmannekeeni ja interneti proovikabiini arendustöö rahastamise juures hindavad Massi Miliano eestvedajad just eriti tähtsaks Arengufondi ligi kümne miljoni krooni suurust panust. Eesti-suguses pisiriigis on riskipaitali väga vähe ja selle hankimine on kohati inimvõimeid ületav katsumus. Lisaks  Arengufondile on Fits.me lahendus saanud EAS-i ja Euroopa Liidu Eurostars programmi kaudu toetust kümme miljonit krooni ning WebMedia koos teiste väiksemate investoritega on kokku panustanud samuti suurusjärgus kümme miljonit krooni.
*Kontrolli Fits.me teenusega seotud robotite ja andmebaaside üle kavatseb Massi Miliano jätta enda kätte ning rõivakaupmeestele pakkuda mudelit „tarkvara-kui-teenus”. Samuti on  võrgukaupmeestel võimalik ehitada Fits.me külge omapoolseid teenuse laiendusi.
*Massi Milano tegevjuht Heikki Haldre ja arendusjuht Paul Pällin leiavad, et selline roboti-rõivatööstuse lahenduse sünnile aitas kaasa Eesti riigi väiksus. Vaadates mõnda suuremat „Vana Euroopa” riiki, siis seal on näiteks robotiteadlaste ja moetööstuse inimesed koondunud niivõrd rangelt piiritletud kildkondadesse, et nende omavaheline kokkuviimine on kui mitte võimatu, siis väga raske. Fits.me teenus on heaks näiteks, et Eestis saab leida ühise eesmärgi nimel kahe teineteisest näiliselt väga kaugel asuvate valdkondade spetsialistide vahel sünergia ja luua nende oskuste baasil innovaatilisi lahendusi.
*Robotite juhttarkvarale on ettevõtte sisemiseks kasutuseks pandud nimeks Skynet.
* Heikki Haldrele meeldis lapsepõlves mängida robotitega ja unistas suureks kasvades luua oma robotite armee.
**Massi Miliano osutus sobivaks Microsofti BizSpark alustavate tehnoloogiaettevõtete toetusprogrammi kandidaadiks, mille alusel saab ettevõte oma tootearenduses soodsatel tingimustel kasutada kõiki Microsofti tarkvaraarendusplatvormi tooteid.

Intervjuu
Arengufondi investeerimisekspert Andrus Ots: hea aeg asutada ettevõte

Kas Massi Miliano torkab Eesti Arengufondi teiste investeeringute taustal silma millegi erilisega?
Massi Miliano puhul on tegemist maailma mastaabis väga suurel turul väga olulise probleemi lahendamisega tegeleva ettevõtmisega. Erilist on selles lahenduses nii mõndagi, tegemist on täiesti unikaalse lähenemisega, milles on ühendatud robootika tippteadlaste ja IT-ekspertide parim kompetents. Ettevõtte tegevjuhil, Heikki Haldrel, on mitmekülgne ettevõtluskogemus ja seda ka veebikaubanduse alal.

Eeldan, et jälgite Fits.me teenuse arendamist tähelepanelikult kõrvalt. Oskate viimasest poolest aastast välja tuua midagi märkimisväärset?
Viimase aasta jooksul on ettevõte teinud olulisi arendustöö läbimurdeid. Tegemist on olnud ka selliste probleemidega, mille puhul ei olnud alguses selge, kas teaduslikust aspektist on lahendus üldse võimalik. Esimesed kliendikontaktid toimuvad juba praegu ja selles osas saame varsti olulisi uudiseid kuulda.

Kui kerge või keeruline on Teie hinnangul ühel Eesti alustaval tehnoloogiaettevõttel oma tegevusega algust teha? Millised on Teie hinnangul positiivsemad näited ja millised on tõsisemad ohud?
Eestis on alustava ettevõtte käivitamine mitmel põhjusel suhteliselt keeruline. Siiski on praegune majanduskeskkond uue ettevõtmisega alustamiseks tegelikult soodne ja palju soodsam kui eelneval perioodil. Seda osalt ka põhjusel, et olemasolevad ettevõtted on kriisi käigus palju räsida saanud, nad pingutavad, et oma vanu kohustusi teenindada ja mitmed on juba uksed sulgenud. Samuti on suuremad firmad alustava ettevõttega koostööd tegema praegu altimad, kui nad buumi ajal olid – asi lihtsalt selles, et praegu on ka väike tellimus oluline. Seega konkureerida on lihtsam ja seda nii toodete müügi mõttes kui ka ressursside kaasamise osas.
Kui finantsressursside poole pealt vaadata, siis laenuturu olukord on endiselt keeruline, samal ajal ei ole alustava ettevõtte laenu abil finantseerimine olnud kunagi lihtne. Oluline on siinkohal tähele panna, et mitmesuguseid riiklikke toetusmeetmeid jagatakse praegusel ajal rohkem kui kunagi varem ja tõenäoliselt ei pruugi ka tulevikus võrreldavaid abisummasid nii lihtsalt saadaval olla.

Fits.me ettevõtjad on hea näide ärilise visiooni ja kogemuse ning teadustöö tulemuste kombinatsioonist. Eestis tõesti leidub tehnoloogiaettevõtete jaoks vajalikku erialast kompetentsi. Kuna Eesti on saanud areneda suhteliselt lühikese perioodi jooksul, siis rahvusvahelist äriarenduse ja müügikogemust on vähe. Seda saab põhimõtteliselt ka sisse osta, aga ega seegi lihtne ja odav ole.

Samuti ei saa ettevõtlikkuse või ka ettevõtlusjulguse taset pidada mitte just väga kõrgeks, see on pudelikaelaks tehnoloogiaettevõtete tekkimisel. Hiina ülikoolilõpetajatest on 65%-l kavas asutada oma ettevõte, siis Eestis vastukaaluks võeti headel aegadel mitme aasta jooksul üle 45% ülikoolilõpetanutest tööle riigisektorisse.

Kui meil aga näiteks Ajujahis esinevad haritud ja targad inimesed päris hea ideega, siis see ei tähenda üldse, et sellest ettevõtet välja koorub - sest leitakse, et näiteks palgatöö on turvalisem. Eks ses osas on praeguse kriisi tulemusena suhtumine ka muutumas.

Uute rahvusvahelise ambitsiooniga ettevõtjate pealekasvatamiseks oleme Arengufondis loonud SeedBoosteri. See on virtuaalne inkubaator ettevõtjatele, kes tahavad võtavad rahvusvahelist ambitsiooni tõsiselt ja kellel on seeläbi enese tõestamise käigus plaanis rikkaks saada. Sportlyzer, SelfDiagnostics, GrabCad - need on kõik suure potentsiaaliga ettevõtted. Aga nendesarnaseid on vaja Eestisse kümneid ja kümneid, kui mitte sadasid. Jaapanlased maadlevad sama murega, sest kultuuritraditsiooni tõttu on neil ettevõtlikkust vähe.  Seal tehti ettevõtlikku vaimu tekitamiseks 2001. aastal kolmeaastane riiklik programm „1000 ettevõtet ülikoolidest”. 2005. aastaks oli sellest programmist 12 ettevõtet jõudnud börsile, valdavalt Jasdaqile. Tagantpoolt ettepoole arvutades – selleks et Eestist oleks OMX Balticule kolme-nelja aasta pärast üks esmaemissioon tulemas, peaks sel aastal ülikoolidest tekkima sada alustavat ettevõtet!

Alati ei pea tegu oleme nn raketiteadusega. Meie investeeringute portfellist on sobivaks näiteks United Cats and Dogs, kes teeb rahvusvahelist koera- ja kassifännide portaali. Nad alustasid väikeste kuludega, algul ilma kontorita ja põhitöö kõrvalt, Eesti turgu peeti algusest peale liiga väikeseks ning oma idee realiseeritavuse testimiseks jõuti kiiresti keskkonna beta-variandini. Praeguseks tegutsevad nad 14 riigis ja neid võib lugeda juhtivaks rahvusvaheliseks loomaomanike sotsiaalvõrgustikuks. Siit ka klassikaline ja ajaproovile vastupidanud soovitus tehnoloogia ettevõtte tegemiseks: start small, think big, act fast (alusta väikselt, mõtle suurelt, tegutse kiirelt).