2011. aasta lõpuks pannakse paljusid osapooli kaasates kokku pikaajaline strateegilise kava, mis suunab kogu riigi ruumilist arengut, aidates sellega kaasa majanduse ning elu- ja looduskeskkonna arengule.
Üleriigiline planeering käsitleb ruumilist arengut kõige üldisemates küsimustes, puudutades Eesti riigi eri regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna ja käsitledes ka seoseid teiste riikidega.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on aeg senist üleriiklikku planeeringut sisuliselt uuendada. „Kümme aastat tagasi vastu võetud kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2010” on pärit sisuliselt teisest ajastust, kui Eesti polnud veel Euroopa Liidu ega ühtse Schengeni viisaruumi liige,” ütles Kiisler. „Nüüd on aeg uuesti kokku leppida, millele lähematel aastakümnetel majanduse moderniseerimiseks ja inimeste elatustaseme tõstmiseks panustada.”
Tema selgitusel on oluliseks lähteseisukohaks vajadus vähendada aegruumilisi vahemaid, et hoida ära nii riigisisest ääremaastumist kui ka Eesti kaugenemist Euroopa mõjukeskustest. „Üks suuri väljakutseid seda planeeringut koostades on mõelda läbi ja jõuda üksmeelele, milliseks peaksid kujunema Eesti-sisesed ja meid muu maailmaga ühendavad transpordivõrgustikud,” lausus Kiisler.
„Eesti 2030+” käsitleb mitmeid ka senises planeeringus „Eesti 2010” käsitletud teemasid nagu asustus, transport, energeetika ruumstruktuur ja roheline võrgustik. Konsultatsioonide käigus see teemade ring kindlasti laieneb. „Võib ette näha, et transpordi- ja energeetikateemade kõrval kerkivad aruteludel merealade planeerimise, linnaliste keskuste arengu ja valglinnastumise, maapiirkondade arengu ning üleriigilise tähtsusega objektide paigutusega seotud küsimused,” tõi regionaalminister näiteid eesootavast protsessist. Tema sõnul ei panda üleriigilise planeeringuga paika ühegi suurobjekti asukohta, küll aga lepitakse kokku näiteks tuumajaama või tuuleparkide asukoha valiku põhimõtted.
Eesti ruumilise planeerimise süsteem hõlmab üleriigilist planeeringut, maakonnaplaneeringuid, omavalitsuse üld- ja detailplaneeringuid ning kitsama spetsiifikaga maakonna- ja üldplaneeringute teemaplaneeringuid. Üleriigilise planeeringu osaks on riigi kui terviku kõige üldisemate ja peamiste ruumilise arengu küsimuste lahendamine.
| Comments |
|