Kindlasti. 78% iseendale tööandjatest hindab oma tegevust läinud aastal uuenduslikuks, rakendati uusi tehnoloogiaid, tehti midagi uutmoodi, paremini või õpiti juurde midagi kasulikku.

Detsembris 2009 tellis Innovatsiooniaasta meeskond Emorilt üle-eestilise andmete kogumise, et analüüsida innovatsiooniaasta jooksul toimunud muutusi.
Aasta eest oli avalikkuse suhtumine innovatsiooni paljuski tarbijalik. Tollase uuringu põhjal oli innovatsioon eestlaste silmis poliitikute ahvatlev tehnokraatlik mänguasi, millest võiks kasu olla kõigile Eesti inimestele, millega vastanuil endil puudus võimalus tegeleda ja mille jaoks riik pidanuks tegema kulutusi.
Detsembris 2009 valminud uuringu põhjal saab kinnitada, et innovatsiooniaasta lõppedes on innovatsioon muutunud paljudele osaks igapäevaelust. Nüüd ei suhtuta innovatsiooni enam kui poliitikute tehnokraatlikku mänguasja, vaid kui igapäevasesse töövahendisse.
Eesti elanikkond tajub innovatsiooniaasta lõppedes innovatsiooni areneva, aruka ja ligitõmbavana. Võrreldes eelmise aastaga tajutakse innovatsioon vähem poliitilise ja vähem tehnokraatlikuna ehk suurenenud on nende inimeste hulk, kes tajuvad innovatsiooni inimesekesksena ja omana. 40% vastanuist peab innovatsiooni lähedaseks (2008. aastal 25%). Aasta tagasi domineeris innovatsiooni kuvandis neli faktorit: arengu, läheduse, politiseerituse ja riigi faktor. 2009. aastal on innovatsiooni kuvandis kolm domineerivat faktorit: läheduse, arengu ja riigi faktor. Vähenenud on innovatsiooni politiseeritus.
Innovatsiooni kuvand ei erine statistiliselt oluliselt meeste ja naiste seas. Eri rahvusest inimesed annavad innovatsioonile erineva tähenduse, kuid võrreldes eelmise aastaga on innovatsiooni tähendus eestlaste ja venelaste jaoks muutunud sarnasemaks. Nüüd tajuvad eestlased ja vene keelt kõnelevad inimesed vaid üksikuid innovatsiooni dimensioone erinevalt. Venekeelsete inimeste innovatsiooni kuvand on muutunud vähem poliitiliseks, ligitõmbavamaks ja rohkem on inimesi, kes peavad innovatsiooni inimesekeskseks, mitte tehnokraatlikuks.
2008. aastal jagunes elanikkond kahte gruppi vastavalt jagatud innovatsiooni kuvandile. 28% vastajaist ei andnud innovatsioonile mingit tähendust ja 72% tõlgendas innovatsiooni tarbijana: innovatsioon toob mulle kasu, kuid riik peab  innovatsiooni  tagama. 2009. aasta küsitluse põhjal on võimalik eristada kuut levinumat innovatsiooni tähendusega gruppi. 42% vastajatest peab innovatsiooni kasulikuks kõigile Eesti inimestele.
Inimeste arv, kelle jaoks innovatsiooni tähendus on ebaselge, on aastaga vähenenud 28%-lt 12%-ni.  Kuna innovatsioon on muutunud neljandikule igapäevaseks kõneaineks, mille üle sõpradega arutletakse,  kommunikeeritakse omavahel ka erinevaid innovatsiooni tähendusi. Innovatsiooni kuvand meenutab nüüd tööriista, mis on kõigile kasulik, mida tuntakse paremini ja mille puhul osatakse näha ka ohte.
Kuvand seostub erineva käitumisega. Kõige enam väidavad end läinud aastal uuendustega tegelnud olevat inimesed, kes samastavad innovatsiooni sõnadega arenev ja tark ning väga positiivset innovatsiooni kuvandit jagavad inimesed. Väga positiivset innovatsiooni kuvandit jagavasse gruppi kuulub enam iseendale tööandjaid, kes on ka keskmisest sagedamini arvamusel, et innovatsioon on kasulik ennekõike ettevõtjaile. Ka iseennast peavad nad innovaatiliseks, olles läinud aasta jooksul kasutanud uusi ideid, tehnoloogiaid, õppinud midagi uut.
Ettevõtjate ja palgatööliste arvamus sellest, kellele on innovatsioon kasulik, ei erine statistiliselt oluliselt. Samuti ollakse innovatsioonist sarnasel määral informeeritud. Iseendale tööandjad ja palgatöötajad saavad informatsiooni innovatsiooni kohta samadest kanalitest. Iseendale tööandjate seas pole kedagi, kes väidaks, et innovatsiooni teema teda ei huvita. Siit saab teha rõõmustava järelduse, et innovatsiooniaasta on virgutanud just iseendale tööandjate ja eriti väikeettevõtjate innovaatilisust.