Innovatsiooniaasta on olnud positiivselt inspireeriv ja täitnud oma eesmärgi, öeldi aastat kokkuvõtval konverentsil.

President Toomas Hendrik Ilves sõnas, et üks innovatsiooniaasta suuremaid saavutusi on olnud mõtete liikumapanek, kuid nüüd tuleb alustada kõige raskema osaga ja head ideed ka ellu viia. „Eesti riigi ja rahva heaolu määrab ikkagi see, kas headest ideedest saavad kvaliteetsed tooted ja teenused,” leidis Ilves. „Käegakatsutavad asjad – ülekantud või otseses tähenduses – mida saame eksportida.”
Ilves märkis, et innovatsioon ei ole kinni rahas või selle puudumises. „Innovatsioon tähendab nutikaid inimesi, kes julgevad püstitada uusi hüpoteese,” lausus Ilves, tuues näiteks, kuidas Apple tuli välja Maciga ajal, kui konkurent IBM kulutas teadus- ja arendustegevusele pea sada korda rohkem, ning sotsiaalse võrgustiku Facebooki sünni tudeng Mark Zuckerbergi ühikatoas, kui ta otsis tegevust, et peletada nukrameelsust.
„Innovatsiooniaasta ja teiste EAS-i ellu kutsutud teadlikkuse programmi tegevuste eesmärk on tugevdada hoiakuid ja suhtumist, mis võimaldaks Eesti ettevõtetel luua rahvusvahelisel turul tuntud ja nõutud tooteid ja teenuseid. EAS on sel aastal neid tegevusi toetanud 4,5 miljardi krooniga,” ütles Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juht Ülari Alamets.
„Eestlaste tänane suur küsimus on ettevõtlikkus ja suhtumine ettevõtlusse,” lisas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „Võimalus, et inimene valib oma tegevusvaldkonnaks ettevõtluse, on keskmisest väiksem.”

Kultuuriminister Laine Jänes rõhutas,  et innovatsioon saab alguse kultuurist, kultuurilisest loovusest, julgusest purustada traditsioone ja kehtivaid tavasid ning teha asju teisiti. „Innovatsioon saab alguse erinevate kogemuste kohtumise ristteel,” ütles ta.

Innovatsiooniaasta juhi Urmas Kõivu sõnul näitavad koostöös TNS Emoriga tehtud uuringud, et rahvas on aastataguse ajaga võrreldes teadlikum, oskab innovatsiooni ära tunda ja üle poolte neist on juba ka ise midagi ette võtnud. 78% väikeettevõtjatest tunnistab, et on kasutanud uusi ideid. Innovatsioonivaldkonna väljakutseks on aga suurem rahvusvahelistumine, tihedam koostöö, teaduse ja ettevõtluse kokkuviimine ning lisandväärtuse suurendamine ettevõtluses. „Aasta tagasi veel kauge, tehnokraatliku ja poliitilisena tundunud innovatsioon on muutunud igapäevaseks kõneaineks,” ütles Kõiv.

Innovatsioonitemaatikat on aasta jooksul käsitletud rohkem kui 5000 artiklis, raadio- ja telesaates, lisaks hulganisti artikleid valdkondlikes uudiskirjades. Innovatsiooniaasta meeskond on välja saatnud üle saja pressiteate, toimunud on umbes 250 üritust, milles on osalenud ligikaudu 53 000 inimest. Ettevõtteid, tooteid ja tegevusi on hakatud tunnustama „kõige innovaatilisema” tiitlitega, märgatakse ja järgitakse uutmoodi tegemisi.
Innovatsiooniaasta jooksul on tunnustatud enam kui 30 ettevõtet, toodet ja ettevõtmist, tõstes seeläbi esile uuendusi, innovaatoreid ning uusi ja teistmoodi tooteid, teenuseid ja algatusi. Aasta alguses käivitatud innovatsiooniaasta keskusena töötanud veebilehte  www.in.ee on külastatud üle miljoni korra.

Innovatsiooniaasta
Innovatsiooniaasta kutsuti ellu eesmärgiga ärgitada inimesi uuendusmeelsusele. Teema-aasta initsiaatorid olid EAS ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning patrooniks president Toomas Hendrik Ilves. Innovatsiooniaasta projekti viis ellu EAS-i valitud konsortsium, OÜ Summit juhi Urmas Kõivu juhtimisel. Meeskonda kuulusid strateeg Raul Rebane, uuringusuuna juht Aune Past, kommunikatsioonijuht Aive Levandi, meediasuhete eest vastutav Tiiu Allikmäe, reklaamiagentuuri Dreamers juht Katrin Kull, meediaplaneerimise juht Hanno Kindel, partnersuhete juht Piret Potisepp ja veebitoimetaja Aivar Hannolainen. Kaasalööjaid oli palju ja tublisid partnereid üle kahesaja.