Vaatamata sellele, et Euroopa ja Eesti innovatsiooniaasta oli 2009, ei kao innovatsioon ajakirjanike vaateväljast. Sest nii palju uut ja huvitavat ja kasulikku ja vajalikku on tulemas. Ning ajakirjanike roll on sellest kirjutada. Nagu õpetab innovatsiooniajakirjanduse isa David Nordfors, on innovatsiooniajakirjanduse roll valmistada ühiskonda ette uuenduste saabumiseks. Ehk olla sõnumitoojaks tulevikust. Kõlab veidi esoteeriliselt. Kuid innovatsiooniajakirjanik ei pea sugugi olema Igor Mangi konkurent, kuigi töömeetod ei pruugigi olla väga palju erinev. Seisneb see ju eeskätt info hankimises, selle analüüsis ning sünteesis, mille tulemusena sünnib Mangil astronoomiline prognoos, innovatsiooniajakirjanikul aga artikkel. Totaalselt erinevad on aga info allikad. Ja see teebki innovatsiooniajakirjaniku elu raskeks, sest erinevalt tähtede seisust ning sünnikaardist on ajakirjanikul vaja kõigepealt määrata teema, siis otsida allikad ning seejärel valida neist õiged. Info ületootmisest on saamas tänapäeva suurim probleem, info selekteerimisest tänapäeva nõutuim teenus.

Suhteliselt kindel on lähtuda nn lugeja huvist. Kosmos müüb alati hästi. Kui kõik läheb plaanipäraselt, alustab aastal 2010 regulaarseid lende maailma esimene kommertsreisikosmoselaev Enterprise.
Ei ole kuulnud? Siis on tegemist just innovatsiooniajakirjanike tegemata tööga. Kuna Enterprise ei ole enam mitte tuntud ulmefilmi looming, vaid programmi SpaceShipOne järeltulija, konstrueerinud USA insener Burt Rutan ja rahastanud Sir Richard Branson. Kui teil on üleliigsed 200 000 dollarit, võite nime kirja panna, et kahetunnise lennu jooksul tõusta umbes saja kilomeetri kõrgusele maapinnast, viibida kolm-neli minutit kaaluta olekus ja näha oma silmaga vaadet, mis enamikule meist on kättesaadav ainult foto, filmi või videona. Ajakirjanduslikult oleks see ju suurepärane materjal. Võib kirjutada esimestest Enterprise astronautidest ja nende muljetest ja taustast. Kuid samas on Enterprise ka hiilgav insenerimõtte saavutus. Väidetavalt sai Rutan idee konstrueerida just selline lennuaparaat jälgides sulgpalli lendu. Just seda Enterprise imiteeribki – esmalt hooga üles ning siis vabalt langedes alla tagasi. Rääkimata moodsatest materjalidest ning konstruktsioonielementidest. Mida see teadmine meile, kes me 99,999-protsendilise tõenäosusega sellele lennule ei satu, annab? Annab vast üht – inspiratsiooni. Inspiratsiooni olla innovaatiline. Ja seda mitte ainult innovatsiooniaastal.
Ülaltoodud näide sai meelega valitud meile suhteliselt kaugest kosmoseturismi valdkonnast. On ju lihtsam kirjutada asjadest, mis meie igapäeva elu otseselt ei puuduta, on aga huvitavad ja inspireerivad. Oluliselt suuremat kompetentsi eeldab meid vahetult puudutava innovatsiooni avamine. Teame, et EstWin projekt viib aastaks 2015 kiire lairibainterneti Eesti iga kodanikuni, sõltumata elukohast. Kuid mida see endaga kaasa toob?
Rahvusvaheline Valuutafond on välja arvutanud, et iga kümneprotsendiline võrgukiiruse tõus toob endaga kaasa 1,21-protsendilise SKP kasvu. Mil moel? Kas tekib täiesti uus paradigma tööhõives – ei ole ju vaja enam kontoris istuda? Juba praegu on mitmelgi pool olemas kaugtöökeskused, mis siis teisiti saab olema? Või on eesmärgiks just uute teenuste toomine potentsiaalsete tarbijateni, umbes nii nagu praegu teevad Lõuna-Eestis head äri postikaubamajad. Näen siin harimata põldu innovatsiooniajakirjandusele, et valmistada meid ette selleks, mis tuleb.
Kolmas innovatsiooniajakirjanduse roll on olla Eesti innovatsioonisõnumite viijaks laia maailma. Sõltub ju sellest paljugi: investeeringud, elukohavalikud, Eesti kui riigi maine. Tuleb tunnistada, et seni on hästi hakkama saadud – Eesti kui innovaatilise väikeriigi maine on hea. Kuid miks? Millised sõnumid ja millise meedia kaudu on seda kujundanud? Ja kuidas võiks seda kujundada tulevikus? Tegemist on ju keerulise probleemiga. Sõnumid algavad ametlikust teadaandest ning lõpevad kuulujutuga. Sinna vahele jäävad kõikvõimalikud ajakirjanduslikud üllitised. Sõnumite vahendamiseks on taas võimalik kasutada mitmeid meediaid: trükiajakirjandus, raadio, TV, internet, konverents, eravestulus. Mis toimib, mis mitte? Igal juhul võiks seda asja uurida ning uurimistulemusi ka teistega jagada – näiteks 2010. aasta Stanfordi Innovatsiooniajakirjanduse konverentsil.
Kokkuvõtteks – head eesti innovatsiooniajakirjandust teeb hea eesti innovatsiooniajakirjanik. Soovin teile kõigile head uut aastat ning loodan, et Igor Mangi prognoosid on teile soodsad.